Uudiste arhiiv

Eesti on eraisiku e-arvete levikus osas unikaalne ja teed rajav riik

1. veebruar 2024 on üks oluline verstapost teekonnal reaalajamajandusele üleminekul.

Nimelt täitus 10 aastat sellest, kui Eestis võeti kasutusele e-arve püsimakse lepingud, mis tagavad e-arvete automaatse tasumise kliendi kodupangas. Selle sammuga läks panga e-arve Eestis tõeliselt laialdaselt kasutusse, mis oli suunanäitajaks ka teistele Balti riikidele.

ITL-i reaalajamajanduse ja e-arvete töörühma juht ja Unifiedpost AS tootejuhtimise juht Andres Lilleste meenutab toonaseid sündmusi: Eesti liitumine veebruaris 2014 ühtse euromaksete piirkonnaga ehk SEPA-ga (Single Euro Payment Area) oli samm, mis tõi kaasa muudatuse kohalikes maksevahendites. Toonane populaarne otsekorraldus ei vastanud nõuetele ja tuli sulgeda. Selleks, et tagada igakuiselt otsekorraldust kasutavatele maksjatele samaväärseid maksevõimalusi, töötasid pangad koos e-arve operaatoritega välja uudse teenuse e-arve püsimakse lepingu. Selle teenuse sai iga klient oma kodupangas aktiveerida, et kontole saabunud e-arve läheks automaatselt tasumisele. Muudatus tähendas suuremahulist IT-projekti, mille raames migreeriti üle poole miljoni otsekorralduslepingu ümber e-arve tellimuseks koos püsimakse lepinguga. Otsekorraldusnõue, mis sisaldas vaid piiratud mahus makseinfot, asendus täiemahulise e-arvega.

ITL-i juhatuse liige Andrus Kaarelson lisab, et Eesti on eraisiku e-arvete levikus osas unikaalne ja teed rajav riik, kus tänaseks pea iga leibkond on e-arve teenuse kasutajaks. Eraisiku e-arvete lai levik toetab selgelt Eesti valitud suunda minna üle e-arvetele. Kaarelson ütleb, et väga oluline samm toimus ka 5 aastat hiljem. Alates 1. juulist 2019 muutus e-arve riigiasutustega (B2G) arveldamisel kohustuslikuks. Selle sammu kaasmõjul on laienenud hoogsalt ka ärilt-ärile (B2B) e-arvete kasutus, kus tänaseks on Eestis juba ligi 15 000 e-arveldavat asutust ja ettevõtet.

Andres Lilleste sõnul on järjest enam riike e-arvete kohustuslikuks muutmise poole liikumas. Peamiselt just eesmärgiga vähendada varimajanduse osakaalu. Kõigi kohati kõrvaltvaatajale keeruliste süsteemide ja tehniliste arenduste eesmärk nii Eestis kui ka mujal maailmas on saada arved liikuma automaatselt, rahade laekumised kiiremaks, protsessid läbipaistvamaks ning ka raporteerimised reaalajas toimivateks. Suur eesmärk on luua rohkem vaba aega äriarenduseks, mitte muretseda igapäevaste failivahetuste pärast. Eestis on e-arve ühtemoodi kättesaadav nii eraisikutele nende kodupangas kui ka ettevõtetele, kes reeglina kasutavad operaatorit ehk e-arvete transportijat. Igale segmendile ja soovile leidub sobiv lahendus.

Hea teada: Ehkki raamatupidamisprogrammis näeb e-arve välja samasugune nagu PDF-arve, ei ole ta tegelikult seda. Erinevalt PDF-arvest on e-arve masintöödeldav ja arve saaja ei pea selle andmeid käsitsi sisestama. E-arve liigub arve saatja süsteemist otse arve saaja süsteemi. Selleks, et arve oleks masintöödeldav, kasutatakse küll ühtset standardit ja xml-failivormingut, ent need on tehnilised nüansid, millest on lähtutud e-arvete saatmise keskkondi luues, arve koostajal mingeid eriteadmisi vaja ei ole.

Panga e-arveid on kasutatud juba üle 20 aasta, aga 2014 lisanud uudne e-arve püsimakse leping (PML).

Andres Lilleste, Unifiedpost AS tootejuhtimise juht REAALAJA MAJANDUSE (E-ARVETE) TÖÖGRUPI JUHT www.unifiedpost.ee